Uudiskiri Õigusuudiseid advokaadibüroolt PwC Legal Kevad 2016

www.pwclegal.ee
Uudiskiri
Kevad 2016
Õigusuudiseid
advokaadibüroolt PwC Legal
Advokaadibüroo PwC Legal tegutseb globaalses koostöövõrgustikus,
ühendades üle 2400 õigusnõustaja enam kui 87 riigist.
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn. Tel: 614 1858. E-mail: [email protected] www.pwclegal.ee
Uudised
Majandusaasta aruande kinnitamisega on hea üle vaadata ka teised
lahendust vajavad küsimused
Kevade saabumisega on paljude ettevõtjate tähelepanu
keskendunud peaasjalikult majandusaasta aruande koosta­
misele ja võimalikule kasumi jaotamisele. Samas on see ka
hea aeg, et üle vaadata teised olulised ühinguõiguslikud
küsimused, mida oleks võimalik aktsionäride või osanike
koosoleku päevakorda lisada. Näiteks tasub üle vaadata
ühingu juhtorganite liikmete volituste kehtivus. Tihtipeale
jääb kahe silma vahele asjaolu, et juhtorganite liikmete
volitused on lõppenud, mis aga raskendab oluliselt
äripartnerite ja muude kolmandate osapooltega suhtlemist,
kui ka ühingu esindamist riigiasutuste ja notarite juures.
Majandusaasta aruande kinnitamisega koos tuleks tähele­
panu pöörata ka netovara suuruse seadusele vastavusele.
Aruande kinnitamisel võib selguda, et ühingu netovara on
alla poole osa- või aktsiakapitalist või langenud alla seaduses
nimetatud minimaalse suuruse. Selline olukord nõuab aga
seaduse järgi kohest abimeetmete tarvitusele võtmist.
Samuti võiks vähemalt korra aastas üle vaadata, kas ja
kuidas on reguleeritud juhtorganite ja äriühingu vahelised
suhted. Äriühingu jaoks on riskantne ja ebasoovitav olukord,
kui sama inimene kuulub nii äriühingu juhtorganisse kui
töötab äriühingu heaks töölepingu alusel. Sellisel juhul
tasub väga tõsiselt üle vaadata, milline leping selle isikuga
tuleks sõlmida.
PwC Legalil on aastatepikkune kogemus oma klientide
nõustamisel kõigis eelpool nimetatud küsimustes. Võima­
likele probleemidele varasemas staadiumis reagee­
rimine
võimaldab ühingul vältida nii hilisemaid vaidlusi kui ka
üleliigset bürokraatiat, millega kaasnevad alatihti ka suur
aja- ja rahaline kulu. Oleme klientide jaoks leidnud alati just
neile kõige sobilikuma lahenduse ning vormistanud ka kõik
vajaminevad dokumendid.
Lisainfo: vandeadvokaat Indrek Ergma,
[email protected]
jurist Laura Sofia Annus,
[email protected]
2
Uudised
Tarbijakrediidi portfelle saab hakata haldama tegevusloata
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi peab
tarbija­
k rediidi väljastamiseks või vahendamiseks ning
olemasoleva tarbijakrediidi portfelli haldamiseks olema
tegevusluba alates 21. märtsist 2016. Samas on Riigikogu
23. veebruaril 2016 võtnud vastu seadusemuudatused,
mille kohaselt ei kohaldu seadus krediidilepingutele, mis
on sõlmitud enne 21. märtsi 2016, kuid lepingute muutmine
võib kaasa tuua tegevusloa vajaduse.
Seega, kui äriühing ei soovi pärast 21. märtsi 2016 uusi
tarbija­krediidilepinguid sõlmida, ei pea ta Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Äriühing võib jätkata juba
sõlmitud krediidilepingute teenindamist kuni lepingute lõppemiseni ilma tegevusluba taotlemata. Kuna seadus ei kohaldu enne 21. märtsi 2016 sõlmitud tarbijakrediidi­lepingutele,
siis on vastavalt kõigil isikutel võimalik omandada enne
21. märtsi 2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid või võtta need tarbijakrediidilepingud üle ilma,
et neil tekiks kohustus taotleda krediidiandja tegevus­luba.
Seadus ei reguleeri selgelt, mis tingimustel ja kuidas on
võimalik juba sõlmitud tarbijakrediidilepinguid muuta
(s.h krediiti refinantseerida). Samas oleme seisukohal,
et krediidiandjate- ja vahendajate seaduse ning võla­
õigus­
seaduse koosmõjus, on tegevusluba mitteomaval
krediidi­
andjal lubatud tarbijakrediidilepinguid muuta
üksnes juhul, kui muutmise tulemusena ei pea tarbija
maksma krediidiandjale täiendavaid tasusid. Näiteks ei
ole tegevusloa taotlemine vajalik kui krediidiandja annab
täiendava tähtaja nõude tasumiseks ilma selle perioodi
eest intresse nõudmata. Juhul kui krediidiandja ja tarbija
lepivad pärast 21. märtsi 2016 kokku krediidi tagasimakse
tähtpäeva pikendamises ning selle eest arvestatakse
tarbijalt intresse või lepitakse kokku täiendava krediidi
andmises, siis on vajalik taotleda krediidiandja tegevusluba.
Seega on alates 21. märtsist 2016 vajalik krediidiandja
tegevusloa olemasolu kui tasu eest väljastatakse täiendavat
krediiti või pikendatakse krediidi tagasimakse tähtaega.
PwC Legal on nõustanud mitmeid krediidiandjaid tegevus­
loa taotlemisel, et valitseda juba olemasolevaid ja uusi
krediidiportfelle ilma eelpool nimetatud piiranguteta.
Lisainfo: vandeadvokaat Viljar Kähari,
[email protected]
advokaat Jaanus Prost,
[email protected]
3
Uudised
Krediidi väljastamine ja vahendamine tarbijatele nõuab tegevusluba
Alates 21. märtsist 2016 võib tarbijakrediiti, seal­hulgas laenu,
liisingut, järelmaksu ning sarnaseid tasulisi tooteid väljastada
või vahendada vaid Finantsinspektsiooni tegevusloa
olemasolul. Tegevusloata tegutsemine on karistatav.
Vastavalt krediidiandjate- ja vahendajate seadusele tähendab krediidi andmine mh:
i) teise isiku käsutusse rahasumma andmist kui krediidi
saaja peab selle rahasumma tagastama ning maksma
raha kasutamise eest tasu;
ii) tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist;
iii)liisingut;
iv) krediidilepingute sõlmimist ja selleks vajalike toimingute
tegemist oma nimel ja arvel; ning
v) muud abi finantseerimisel.
Seega peab alates 21. märtsist 2016 olema krediidiandja
tegevusluba ka äriühingutel, kes osutavad tarbijatele
teenuseid või müüvad tarbijatele kaupa järelmaksuga
ning nõuavad järelmaksu korral enda teenuste või kauba
eest suuremat tasu kui kohesel tasumisel. Eelnimetatud
toodete vahendajatel peab samuti olema krediidivahendaja
tegevusluba.
PwC Legal praktikas on tulnud ette erinevad juhtumeid,
kus kauplejad on ekslikult arvanud, et nende tegevus ei
vaja krediidiandja tegevusluba. Näiteks on pakutud kaupa
või teenust järelmaksuga ilma ostusummalt intresse
nõudmata, kuid leppides järelmaksu korral kokku kauba
või teenuse kõrgemas hinnas. Selline tegevus on seaduse
järgi kvalifitseeritav pigem krediidi andmisena, mis vajab
samuti krediidiandja tegevusluba. Lisaks toob mõnede
seaduses sätestatud teavitusnõuete järgimata jätmine kaasa
krediidilepingu tühisuse ning kokku lepitud intressimäära
mitterakendamise.
Tegevusloata tarbijakrediidi pakkumine või vahendamine
võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Vastavalt karistus­
seadustikule on maksimaalseks rahaliseks karistuseks kuni
500 päevamäära, s.o 500 kordne keskmine päevasissetulek,
või kuni kolmeaastane vabadusekaotus juhatuse liikmele
ning teistele teenuste osutamisega seotud inimestele.
Juriidilisele isikule kohaldatav karistus on minimaalselt
4000 eurot, kuid võib ulatuda kuni 16 000 000 euroni
sõltuvalt juhtumi asjaoludest. Finantsinspektsioon on
ettevõtjaid teavitanud koostööst prokuratuuriga ning
hoiatas, et õigeaegselt loa taotlemata jätmine ja tegevusloata
tegutsemine võib raskendada hilisemat tegevusloa saamist.
Märtsi keskpaiga seisuga on Finantsinspektsioon andnud
18 krediidiandja tegevusluba ning menetluses on veel 41
taotlust krediidiandja või vahendaja tegevusloa saamiseks.
Samuti on väljastatud üks krediidivahendaja tegevusluba.
PwC Legal on nõustanud mitmeid erinevatel tegevus­
valdkondadel tegelevaid krediidiandjaid tegevusloa
taotlemisel, sealhulgas koostanud kõik vajalikud
dokumendid ning aidanud ümber korraldada äritegevust ja
finantseerimise struktuure. Kui teil on tekkinud küsimus,
kas teie äritegevus vajab tegevusluba, siis oleme hea meelega
valmis teid nõustama.
Lisainfo: vandeadvokaat Viljar Kähari,
[email protected]
advokaat Jaanus Prost,
[email protected]
4
Uudised
Isikuandmete töötlemine saab uued reeglid
Eelmise aasta lõpul kinnitatud isikuandmete kaitse üldmäärusega ajakohastatakse ning moderniseeritakse 1995.
aasta andmekaitsedirektiivi põhimõtted. Kõigi eelduste
kohaselt võetakse määrus lähikuude jooksul vastu ning see
jõustub aastaks 2018.
Uus määrus ühtlustab senist Euroopa Liidu regulatsiooni ja
muudab ettevõtetel ja organisatsioonidel üle-Euroopalistest
andmekaitse reeglitest kinnipidamise oluliselt lihtsamaks.
Teisalt on uue määruse kesksemaid põhimõtteid inimestele
suurema kontrolli andmine oma isikuandmete üle.
Ettevõtetele tähendab see omakorda olulisi muudatusi eelkõige
protseduurides ning süsteemides, et tagada määrusest tuleneva
vastutuse ja kohustuse täitmine. Isikuandmete töötlemine
peab olema süsteemne ning korrastatud, et vajadusel saada
kiirelt informatsioon selle kohta, milliseid andmeid ja millisel
eesmärgil töödeldakse. Samuti peab töötlejale olema täpselt
teada, kus ja kuidas töötlemine toimub. Eelnevad nõuded
teenivad mh isiku õigust andmete parandamisele, õigust “olla
unustatud”, õigust isikuandmete kustutamisele ning õigust
andmete ülekantavusele (õigus saada vastutavalt töötlejalt
töödeldavate andmete elektrooniline struktureeritud ja
üldkasutatavas vormingus koopia, mida isik saab omakorda
kasutada).
Kui ettevõtted kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku
alusena isiku nõusolekut, siis uue määruse valguses
tuleks kindlasti üle vaadata, kas nõusolek vastab määruse
nõuetele. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne,
teadlik ja selgelt väljendatud tahteavaldus. Sealhulgas
peab silmas pidama, et kui isik peab nõusoleku andma
kirjaliku kinnitusena, mis hõlmab ka muid küsimusi,
siis tuleb nõusoleku andmise taotlus esitada selgelt
muudest küsimustest eraldi (nt tüüptingimused). Meeles
tuleb pidada, et kui töötlemine toimub nõusoleku alusel,
lasub vastutaval töötlejal tõendamiskohustus, et isik on
töötlemistoimingu heaks kiitnud.
Need on vaid mõned tähelepanekud, mida uus määrus
endaga kaasa toob. Lisandunud on palju uusi nõudeid (sh
andmekaitse eest vastutava isiku määramine ettevõttes,
kus töötab üle 250 inimese) ning detailselt on täpsustatud
juba olemasolevaid põhimõtteid. Kui siiani on isikuandmete
kaitse olnud ettevõtetes pigem teisejärguline küsimus, siis
nüüd peaks see tõusma üheks tähtsaimaks punktiks. Paar
aastat on minimaalne aeg, et vajadusel ümber vaadata
ettevõtte poliitika, protsessid ja infosüsteemid, mis seotud
isikuandmete töötlemisega.
Soovitatav oleks korraldada isikuandmete õiguslik ja
tehniline audit, mille tulemusel saaks hinnata protsesside
hetkeseisu ning vastavust määruse nõuetele. Risk määrusega
vastui 2%-ni ettevõtte ülemaailmsest käibest.
Lisainfo: vandeadvokaat Indrek Ergma,
[email protected]
jurist Silja Vurma,
[email protected]
5
Uudised
Krediidivõimelisuse ebaõige hindamine toob kaasa intressi­määra
olulise vähendamise
Alates 21. märtsist 2016 on krediidiandjal lubatud sõlmida
tarbijaga tarbijakrediidilepinguid üksnes juhul, kui ta
on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ning on kõikide
andmete põhjal veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
Kui krediidiandja ei täida krediidivõimelisuse hindamise
kohustust nõuetekohaselt ning sõlmib sellele vaatamata
tarbija­
krediidilepingu,
loetakse
tarbijakrediidilepingu
intressi­
määraks seaduses kindlaksmääratud intressimäär
(viimane intressimäär oli 0,05% aastas). Lisaks ei võlgne tarbija
sel juhul krediidiandjale muid tasusid. Samuti on tarbijal õigus
kasutada muid õiguskaitsevahendeid krediidiandja vastu.
Kohtupraktika täpsustada jääb, millistel konkreetsetel
juhtu­del loetakse krediidivõimelisuse hindamise kohustust
rikutuks. Samuti selgub kohtupraktika käigus, kas tarbijal
on võimalik keelduda täielikult või osaliselt saadud krediidi
tagasi­
maksmisest kui krediidiandja on enda kohustusi
rikkunud.
Seega on krediidivõimelisuse hindamise kohustus muutu­
nud varasemast veelgi olulisemaks ning kahjude vältimiseks
on vajalik tagada krediidiandja sisemiste protsesside vasta­
vus seaduse nõuetele.
PwC Legal on nõustanud mitmeid finantsteenuste pakku­
jaid, kuidas hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti
oleme aidanud muuta lepingutingimusi ja muuta krediidi
väljastamise protsessi vastavalt seaduses nõuetele.
Lisainfo: vandeadvokaat Viljar Kähari,
[email protected]
jurist Maris Alt,
[email protected]
Üürilepingutes eksklusiivsuse põhimõtte sätestamine ei ole
automaatselt konkurentsi kahjustav
Eelmise aasta lõpus tegi Euroopa Kohus põhjapaneva lahendi
(SIA Maxima Latvija vs Läti Konkurentsiamet kohtu­
­
asjas nr C-345/14) üürilepingutes sisalduvate eksklusiiv­­
kokkulepete osas, mis erineb oluliselt Konkurentsi­­
ameti
senisest seisukohast. Otsus puudutab selliseid kokkuleppeid,
kus kaubanduskeskuse äriruumi üürilepingutesse lisatakse
tingimus, mille kohaselt on üürileandja kohustatud
enne teise üürnikuga üürilepingu sõlmimist küsima
üürnikult selleks nõusolekut. Eesti Konkurentsiamet on
seni olnud suhteliselt jäigal seisukohal, leides, et kõiki
selliseid eksklusiivkokkuleppeid tuleb lugeda automaatselt
konkurentsi kahjustavaks ning on seetõttu keelatud.
piiratakse automaatselt konkurentsi. Euroopa Kohus
märkis, et konkurentsi kahjustavad üksnes sellised
eksklusiivkokkulepped, mille majandusliku ja õigusliku
konteksti ning asjaomase turu eripärade põhjaliku analüüsi
tulemusel selgub, et need aitavad märkimisväärselt kaasa
võimalikule turu eraldamisele.
Euroopa Kohus asus seisukohale, et äriruumide üüri­
leping, mis annab üürnikule õiguse olla vastu kaubanduse­
keskuse äriruumide üürileandja otsusele äriruumide
teistele üürnikutele üürimisele, ei tähenda, et sellega
Lisainfo: vandeadvokaat Karin Henno,
[email protected]
jurist Laura Sofia Annus,
[email protected]
Euroopa Kohtu seisukoht võimaldab seega teatud
tingimustel leppida üürilepingus kokku eksklusiivsuses
ilma, et see oleks koheselt loetav konkurentsi kahjustavaks
tingimuseks. Samas ei tohiks sellise kokkuleppe korral jätta
tegemata põhjalikku konkurentsiõiguslikku analüüsi.
6
Uudised
Pilvandmetöötluse lepingutes saab ennast kaitsta
Kuigi pilvandmetöötluse võimalustega on kokku puutunud
tänaseks peaaegu igaüks, on pilve kasutamise riskid siiani
jäetud suurema tähelepanuta. Küberrünnete suure kasvu
ning sellest tuleneva ohu kõrval on sama tähtis arvestada
teatava õigusliku ebaselgusega pilvandmetöötluse osas
ning sellest tulenevate õiguslike ohtudega. Eelkõige tuleks
silmas pidada pilveteenuse piiriülesust ning pilveteenuste
lepingute sisu.
Pilveteenuse kasutamisel ei ole kliendile tihtipeale tagatud
läbipaistvus andmete töötlemise osas. Tavapäraselt asuvad
pilveteenuse pakkuja serverid erinevates riikides ning
informatsioon selle kohta, milliseid andmeid ja millises
asukohas töödeldakse, ei ole kliendile kättesaadav.
Samuti kasutatakse pilveteenuse pakkumiseks tihti
alltöövõtjaid, mis lisab teenusele veel ühe „kihi“.
Õiguslikust vaatepunktist peab seega arvestama erinevate
jurisdiktsioonidega ning teatava kontrolli kadumisega oma
andmete üle. Näiteks ei saa klient enam kindlalt tagada, et
tema andmete töötlemisele tagatakse piisavad tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed.
Sarnased
probleemid
võiks
lahendada
kvaliteetsete
lepingutega. Hetkel on siiski valdav tendents, kus
pilveteenuse leping on pigem teenuse pakkuja kasuks,
sisaldades tüüptingimusi ning vastutuse välistamise sätteid,
mis ei ole kasutajale soodsad. Õiguskaitset võiks leida
Eesti õiguse kohaldamisel, kuid tihtipeale on automaatselt
kohalduv mõne teise riigi õigus.
Riskide vähendamiseks tuleks valida pilveteenuse pakkuja,
kes tagaks Euroopa Liidu andmekaitsealaste õigusaktide
järgimise ning sõlmitavad lepingud peaksid kindlasti
sisaldama sätteid ka alltöövõtjate kohta. Samuti peaks
leping sisaldama tagatisi nii tehnilise turvalisuse kui ka
organisatsiooniliste meetmete osas.
Pilvandmetöötluse õiguslik ebaselgus on küll teatav äririsk,
kuid neid riske on võimalik maandada läbi korralike
analüüside. Kui eeltöö on tehtud ja riskid võimalikult väikesed,
kaaluvad pilvandmetöötluse kasud kindlasti need ohud üle.
Lisainfo: vandeadvokaat Indrek Ergma,
[email protected]
jurist Silja Vurma,
[email protected]
Tähelepanu: käesolev “Uudiskiri” sisaldab ainult üldistatud
tasemel lühikokkuvõtet muudatustest õigusaktides
ning seda ei saa kasutada nõuandena konkreetses
olukorras käitumiseks. Igasugune nõuanne peab lähtuma
konkreetsest faktilisest olukorrast ja õigusakti täistekstist.
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ei
vastuta ühegi tagajärje eest,mis tekib seoses käesoleva
informatsiooni kasutamisega. ©2016 Advokaadibüroo
PricewaterhouseCoopers Legal OÜ. Kõik autoriõigused
kaitstud. “PricewaterhouseCoopers” viitab Eesti seaduste
alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule Advokaadibüroo
PricewaterhouseCoopers Legal OÜ.
7