Uudiskiri Uudiseid õigusmaastikult advokaadibüroolt PwC Legal Sügis 2015

www.pwclegal.ee
Uudiskiri
Sügis 2015
Uudiseid õigusmaastikult
advokaadibüroolt PwC Legal
Advokaadibüroo PwC Legal tegutseb globaalses koostöövõrgustikus,
mis ühendab üle 2400 õigusnõustaja enam kui 80 riigist.
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn. Tel: 614 1858. E-mail: [email protected] www.pwclegal.ee
Uudised
Finantseerimistegevuse
läbimõtlematu rahastamine võib
tuua kaasa kriminaalmenetluse
Finantsinspektsioon väljastas märgukirja, kus selgitas,
et peab krediidiasutusena tegutsemiseks teatavatel
tingimustel ka äritegevuse finantseerimist avalikkuselt
kaastatud tagasimakstavate vahendite (nt väärtpaberite)
arvelt. Krediidiasutusena tegutsemine vajab tegevusluba
ning tegevusloa puudumine on kuritegu.
Lähtuvalt kapitalinõuete määrusest (Euroopa parlamendi
ja nõukogu 26. juuni 2013 määrus (EL) nr 575/2013)
on krediidiasutus ettevõtja, kelle majandustegevuseks
on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite
võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel
laenu andmine. Viimasel ajal on Eestis täiendavalt
reguleeritud krediidiandjate- ja vahendajate tegevust
ning on soovitud selgemalt eristada krediidiandjate ning
-asutuste tegevust. Seetõttu võttis Finantsinspektsioon
seisukoha, et krediidiasutuste tegevusalal tegutsevad
kõik ettevõtjad, kes i) annavad enda nimel ja rahaliste
vahendite arvelt laene, s.t on laenusuhtes ise laenuandjaks;
ii) finantseerivad laenude väljastamist teistelt isikutelt
saadud hoiuste või muude vahendite arvel; iii) peavad
finantseerimiseks kasutatud kapitali tagasi maksma; ning
iv) kaasasid kapitali avalikkuselt. Juhime tähelepanu,
et avalikkuseks peetakse eelnevalt kindlaksmääramata
isikute ringi.
Samuti on Finantsinspektsioon juhtinud tähelepanu,
et krediidiasutustele omased tunnused esinevad ka
tagasimakstavate vahendite kaasamisel, kui need on
kas otse või vahendajate kaudu suunatud avalikku
käibesse. Sellise tegevuse näiteks võib tuua ka emissiooni
korraldamise selliselt, et võlakirjade ostmiseks on
õigustatud üksnes eelnevalt määratud isikud, ent
nõuetega on võimalik hiljem kaubelda järelturul (nt
ühisinvesteerimisportaali kaudu).
Eeltoodust tulenevalt vajab finantsvaldkonnas
tegutsevate ettevõtjate poolt täiendava finantseerimise
kaasamine ning selle struktureerimine põhjalikku
analüüsi. Seejuures tuleb hinnata, kas ettevõte
soovib tegutseda krediidiasutusena või tuleks raha
kaasamine struktureerida selliselt, et sellega ei kaasneks
krediidiasutuste kohta käivate reeglite kohaldamine.
PwC Legal on nõustanud kliente mitme krediidiasutuse
tegevusloa taotlemisel, et võimaldada täiendava kapitali
kaasamist avalikkuselt ning avada seejuures uusi
ärivõimalusi. Samuti oleme aidanud restruktureerida
klientide äritegevust ja kapitali kaasamist, et nende suhtes
ei kohalduks krediidiasutuste regulatsioon.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Viljar Kähari,
e-post viljar.kä[email protected]
Advokaat Jaanus Prost,
e-post [email protected]
Uudised
Majandusaasta aruande
kinnitamine ei ole üksnes
formaalsus
Riigikohus jõudis hiljutises lahendis järeldusele, et juhul,
kui majandusaasta aruanne sisaldab valesid andmeid, siis
võib see kaasa tuua üldkoosoleku otsuse tühisuse.
Lahendis nr 3-2-1-82-15 asus Riigikohus seisukohale, et
kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud,
mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel
määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud
võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud
seaduse sätteid. Aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega
selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on tühine.
Samas tõi Riigikohus välja, et väiksemad kõrvalekalded
majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis
mõjutaks otsuse kehtivust.
Tarbijate kaitse tugevam kui
varem
Oktoobrist on eelkõige tarbijate kaitseks seatud võlgade
sissenõudmiskulude ülempiirid. Varasem võlaõigusseaduse
regulatsioon võimaldas meeldetuletuskirjade eest
võlgnikult nõuda summasid, mis tihti ei olnud mõistlikud
arvestades tegelikke tehtud kulutusi. Nüüdsest võib
sissenõudmiskulusid nõuda maksimaalselt 50 euro
ulatuses, kuid samas on erandlikel asjaoludel võimalik ka
sellest piirmäärast suuremaid kulusid sisse nõuda.
Teine oluline muudatus jõustus 1. juulist
tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mille kohaselt
ei ole enam võimalik vahekohtus lahendada
tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi. See tähendab,
et enam ei saa tarbijaga sõlmida kokkulepet, mille kohaselt
lahendab vaidluse korral asja vahekohus. Muudatus on
tingitud peamiselt sellest, et alalise vahekohtu reglement
ei arvesta tarbija kui nõrgema poole õigustega. Menetlus
on lihtsustatud ja tarbijale ebasoodsam. Pigem sobib
Kui aktsionäride otsus kahjustab eelkõige võlausaldajate
ja avalikke huve, tekib kohe ka küsimus, kes saab nõuda
sellise otsuse tühistamist - kas võlausaldajad või ka teised
aktsionärid, kes hääletasid otsuse vastuvõtmisele vastu?
Riigikohus märkis, et ka aktsionäridel on õigus nõuda
aktsionäride otsuse tühisust, kui otsus võib kahjustada
võlausaldajate või avalikke huve, sest võlausaldajate
või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud
aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega ning
seetõttu on ka aktsionäridel õigustatud huvi sellise otsuse
tühisust nõuda.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Indrek Ergma,
e-post [email protected]
Jurist Laura Sofia Annus,
e-post [email protected]
vahekohtumenetlus ettevõtjate omavahelisete vaidluste
lahendamiseks, kuna sel juhul on tegemist võrdsel
positsioonil olevate osalistega.
Kolmas muudatus puudutab sarnaselt esimesele samuti
tarbijakrediidilaene. Nimelt loetakse alates 1. juulist
tühiseks krediidikulukuse määr, kui see ületab Eesti Panga
viimati avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui kolm korda. Käesoleva uudiskirja avaldamise hetkel on
ülempiiriks 26,57%, mis tähendab, et tarbijakrediidileping
on tühine, kui krediidikulukuse määr ületab 79,71%. Seega
ei pea võlgnik enam tõendama liiga kõrge määra heade
kommete vastasust. Piirmäära ületava lepingu puhul
peab tarbija saadu tagasi maksma samaks kuupäevaks
sellegipoolest, kuid raha kasutamise aja eest maksab ta
tavapärast võlaõigusseaduses sätestatud intressi.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Karin Henno,
e-post [email protected]
Jurist Kristjan Vingel,
e-post [email protected]
Uudised
Tööõiguse uued tuuled
Viimasel ajal on mitmeid uusi ja seniseid arusaamu
muutvaid lähenemise tööõiguses. Allpool lühike kokkuvõte
nendest.
Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel
peab töötaja ka tööandja huvidega
arvestama
Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötaja poolt ei saa
töötaja arvestada ainult enda huvidega, vaid peab võtma
arvesse ka tööandja huvi.
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt
üles öelda, teatades selles tööandjat ette vähemalt 30
kalendripäeva. Erakorraliselt võib töötaja töölepingu
üles öelda, mitte ainult tööandja poolsest töölepingu
rikkumisest tulenevalt, vaid ka töötaja enda isikust
tulenevatel põhjustel, nö isiklikel põhjustel. Sellisel juhul
ei sätesta töölepinguseadus kindlat etteteatamise tähtaega,
kuid üldreegli kohaselt, peab töötaja sellest tööandjat ette
teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töötaja sai
või pidi teada saama ülesütlemise aluseks olnud asjaolust.
Lisaks sellele tuleb arvestada, et töölepingu ülesütlemine
töötaja isikust tulenevalt põhjusel eeldab ka, et tööandjal
ei ole töötajale pakkuda muud sobivamat tööd.
Riigikohus rõhutas oma lahendis nr 3-2-1-111-14, et kui
töötaja soovib töölepingut erakorraliselt üles öelda töötaja
isikust tulenevatel põhjustel, mis võivad eelkõige tuleneda
töötaja terviseseisundist või perekondlikest kohustustest
(TLS § 91 lg 3), siis peab töötaja arvestama, et selline alus
eeldab ka, et tööandjal ei ole töötajale võimalus pakkuda
sobivamat tööd. See tähendab, et kuigi töötaja poolt
töölepingu erakorraline ülesütlemine ei sea töötajale
kohustust tööandjat sellest kindla päevade arvu võrra ette
teatada, peab töötaja sellest olenemata andma tööandjale
võimaluse, arvestades muutunud asjaolusid, pakkuda
endale uut sobivamat tööd.
Tööle sõitmisele kuluv aeg on “tööaeg”.
Euroopa kohus tegi oma 10.09.2015 kohtuasjas nr
C-266/14 põhimõttelise otsuse tööaja arvestuse osas nende
töötajate puhul, kelle puudub piirkondlik kontor ning
kelle tööpäev algab nende elukohast otse kliendi juurde
sõitmisega.
Nimelt märkis Euroopa kohus, et kui töötajal ei ole
kindlat või tavapärast töökohta ehk kontorit, on aeg, mis
kulub töötajal oma elukohast tööandja poolt määratud
esimese kliendi juurde ja tööandja poolt määratud viimase
kliendi juurest oma elukohta tagasi sõitmiseks, käsitletav
tööajana.
Euroopa kohus selgitas, et situatsioonis, kus töötajad
alustavad ja lõpetavad teekonna oma elukohast, kuna
tööandja otsustab oma kontorid kaotada, kaotavad
töötajad võimaluse ise vabalt otsustada, kui pikk on
teekond nende elukohast tööpäeva tavapärase algusja lõppkohani. Seetõttu ei saa neid kohustada võtma
vastutust tööandja valiku ees, mistõttu tuleb see teekond
arvestada töötajate tööaja sisse.
Alates 01.01.2016 tõstetakse välislähetuse
päevarahade maksuvaba piirmäära
01.01.2016 jõustuvate tulumaksuseaduse muudatuste
kohaselt tõstetakse välislähetuse päevaraha maksuvaba
piirmäära seniselt 32 eurolt 50 euroni. Siinjuures tuleb aga
arvestada, et kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt
maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning
mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus.
See tähendab, et kui lähetus on pikem kui 15 päeva on
tööandjatel õigus maksuvabalt päevaraha maksta kuni 32
eurot.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Indrek Ergma,
e-post [email protected]
Jurist Laura Sofia Annus,
e-post [email protected]
Uudised
Krediidiäri nõuab tegevusluba
Tänavu 29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate
seadus (KAVS), mis kohustab krediidiandjaid
ja -vahendajaid tarbijale krediidi andmiseks või
vahendamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt
tegevusluba. Alates 21. märtsist 2016 peab ettevõttel, kes
annab tarbijale krediiti või vahendab tegevusluba. KAVS
reguleerib detailselt nende ettevõtjate tegevust, kes ei
ole küll krediidiasutused, aga annavad või vahendavad
tarbijatele krediiti või osutavad vastavat nõustamisteenust.
Lisaks kehtestab KAVS rea nõudeid ka krediidiagentidele,
kes küll tegevusluba ei vaja, kuid kes peavad olema kantud
Finantsinspektsiooni poolt peetavasse krediidiagentide
nimekirja.
Krediidiandja poolt antava ja krediidivahendaja
poolt vahendatava teenusena mõistetakse krediidi- ja
liisingutehingut, tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist
ning muud finantseerimise tehingut ehk krediidi andmist,
krediidi vahendamist ning nõustamisteenuse osutamist.
Lisaks kiirlaenupakkujatele kohaldub KAVS
muuhulgas ka näiteks sisustus- ja elektroonikakaupade
müüjatele, sõidukite ja varuosade müüjatele,
hambaraviteenuse osutajatele, ilutoodete müüjatele,
telekommunikatsiooniettevõtjatele ja paljude
teistele, kes vahendavad tarbijatele krediiti näiteks
järelmaksu või liisingu näol või pakuvad ise tarbijatele
finantseerimisvõimalust oma vahendite arvelt.
Millal saab ettevõtjast, kes ei paku tarbijale
finantseerimisvõimalust omavahendite arvelt, vaid
teeb koostööd krediidiandjaga KAVS-i tähenduses
krediidivahendaja? Kui ettevõtja ei osale otseselt
krediidilepingu ettevalmistamise protsessis –
ei kogu tarbija andmeid, ei nõusta tarbijat ega
hinda tarbija krediidivõimelisust- ei ole tegemist
krediidivahendamisega. Kui ettevõtja hakkab ise koguma
teavet, sõlmima tarbijaga kokkuleppeid või hindama
tarbija krediidivõimelisust, on tegemist hindamiskohaga,
kas ettevõte on krediidivahendaja või -andja agent või
mitte.
Tegevusloa taotluse menetlemisaeg on kuni 6 kuud arvates
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitamisest.
Seega oleks pidanud krediidiandjad ja vahendajad esitama
taotluse juba septembris, et peale 21. märtsi krediiti
väljastada. Vastavalt karistusseadustiku § 372 lõigetele 1-2
ja 4 karistatakse tegevusloata tegutsemise eest krediidi- ja
finantsteenuste valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav,
rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega.
Finantsinspektsioon on hoiatanud, et õigeaegselt loa
taotlemata jätmine ja tegevusloata tegutsemine võib
raskendada hilisemat tegevusloa saamist.
Kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud tegevusloa
taotluse enne 1. jaanuari 2016 ja 21. märtsiks ei ole
Finantsinspektsioon otsustatud tegevusloa andmist, ei
loeta krediidiandja või -vahendaja tegevust tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul
ei ole krediidiandjal lubatud alates 21. märtsist 2016 kuni
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni
sõlmida uusi krediidilepinguid. Kui tegevusloa taotlust
märtsiks sisse ei anta, tuleb portfell anda üle tegevusloaga
ühingule või lepingud tarbijatega koheselt lõpetada ja sisse
nõuda.
PwC Legali meeskonnal on kogemusi mitme krediidiandja
tegevusloa taotluse koostamisel ning oleme meeleldi
valmis aitama oma kliente, kes pole kindlad, kas nende
tegevus vajab tegevusluba või kes pole veel tegevusloa
taotlust veel Finantsinspektsioonile esitanud.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Viljar Kähari,
e-post [email protected]
Jurist Maris Alt,
e-post [email protected]
Uudised
Olulised muudatused
välismaalaste seaduses nii
tööandjate kui ka välismaalaste
jaoks
Uue aasta alguses jõustuvad välismaalaste seaduse
muudatused, mis oluliselt lihtsustavad nii tööandjate
võimalust välismaalasi tööle võtta, kui ka välismaalaste
võimalust pärast elamisloa lõppu uue elamisloa
taotlemiseks.
1. jaanuarist 2016 on tööandjatel võimalus taotleda
Töötukassa luba mitme välismaalase töölevõtmiseks
korraga. Lisaks sellele ei hakka Töötukassa enam hindama,
kas konkreetsel välismaalasel on vastav kvalifikatsioon, et
tööandja juures töötada, sest Töötukassa ülesanne ei ole
hinnata konkreetset välismaalast, keda soovitakse tööle
võtta, vaid tööjõuolukorda konkreetses valdkonnas.
Teiseks oluliseks muudatuseks on 90 päevase
üleminekuperioodi kehtestamine. See tähendab,
Tähelepanu: käesolev “Uudiskiri” sisaldab ainult
üldistatud tasemel lühikokkuvõtet muudatustest
õigusaktides ning seda ei saa kasutada nõuandena
konkreetses olukorras käitumiseks. Igasugune
nõuanne peab lähtuma konkreetsest faktilisest
olukorrast ja õigusakti täistekstist. Advokaadibüroo
PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ei vastuta
ühegi tagajärje eest,mis tekib seoses käesoleva
informatsiooni kasutamisega. ©2015 Advokaadibüroo
PricewaterhouseCoopers Legal OÜ. Kõik autoriõigused
kaitstud. “PricewaterhouseCoopers” viitab Eesti
seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ.
et pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist võivad
välismaalased jääda ajutiselt Eestisse veel järgnevaks 90
kalendripäevaks, mille jooksul on neil võimalus Eestist
lahkumata taotleda uus tähtajaline elamisluba.
Lisaks eeltoodud muudatustele luuakse ka uus elamisloa
andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse
elama asumiseks“ välismaalastele, kes on vähemalt kolm
aastat Eestis elanud ja siin kohanenud. Ühtlasi antakse
võimalus välismaalasi värvata ka personalirendiga
tegelevatele ettevõtetele, nähes ette, et Eestis ajutiselt
või tähtajalise elamisloa alusel viibival välismaalasel
on võimalus töötada Eestis ka renditöötajana ning
võimaldatakse välismaalastel töötata mitme tööandja
juures korraga, ilma, et tööandja peaks taotlema
Töötukassalt selleks eraldi luba või maksma välismaalaste
seaduses sätestatud määras töötasu.
Lisainfo:
Vandeadvokaat Indrek Ergma,
e-post [email protected]
Jurist Laura Sofia Annus,
e-post [email protected]